Jäätmete sorteerimine ja kogumine

Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eestis uus kohustus koguda tekstiilijäätmeid muudest jäätmeliikidest eraldi.
See nõue tuleneb Euroopa Liidu direktiivist ja Eesti jäätmeseadusest. Kõik elanikud, ettevõtted ja asutused peavad koguma kasutuskõlblikku tekstiili ning tekstiilijäätmeid liigiti taaskasutuse eesmärgil.

Mis kuulub tekstiilijäätmete hulka?

Tekstiilijäätmete alla kuuluvad kõik tekstiilist esemed, mis meie igapäevaelus tekivad:

• Rõivad
• Jalanõud
• Aksessuaarid (kotid, vööd jms)
• Kodutekstiil (rätikud, kardinad, voodipesu, tekid, padjad, voodikatted, pleedid jne)

NB! Madratsid ja vaibad loetakse suurjäätmeteks. Neid saab tasuta üle anda Sillamäe linna jäätmemajja aadressil L. Tolstoi/Sõtke tn ristmik.

Mida teha tekstiilijäätmetega?

Kui riided, jalanõud või muud tekstiilid ei ole enam kasutuskõlblikud, tuleb need viia tekstiilijäätmete kogumiskohta. Selleks võib olla näiteks jäätmejaam, avalik konteiner või kogumisring. Konkreetsete tekstiilijäätmete kogumiskohtade osas saab kõige täpsema info oma kohalikust omavalitsusest.

Hallitanud, kopitanud või koitanud tekstiilijäätmed viska segaolmejäätmete konteinerisse. Hügieenilistel põhjustel pane segaolmejäätmete konteinerisse ka aluspesu, sukkpüksid ja sokid.

Kasutuskõlblik tekstiil

Kui sul on kodus terved ja puhtad riided või jalanõud, mida endal enam vaja ei lähe, vii need lähimasse riidekonteinerisse või kasutatud rõivaste poodides asuvatesse kogumiskastidesse. Ka paljudes kaubanduskeskustes on kogumiskastid kasutatud riietele. Mõnikord korraldatakse kasutatud esemetele kogumisringe. Jälgi ainult, mida konteinerisse panna tohib.

Parim, mida siiski teha, on igal võimalusel vältida tekstiilide jäätmeks muutumist. Kui tekstiile tõesti enam kanda või kasutada ei saa - näiteks on särk muutunud auklikuks või püksid siit-sealt kulunud - võib neid pakkuda ka näiteks kaltsuvaipade kudujatele või muudele käsitööseltsidele. Samuti on võimalik rätikuid, kodutekstiili, patju ja tekke annetada loomade varjupaikadele, kes neid hea meelega veel viimast korda kasutavad.

Soovitused tekstiilide taaskasutamiseks

• Enne esemete äraviskamist kaaluge, kas need on veel kasutuskõlblikud. Kasutuskõlblikud esemed saab müüa või viia kohalikesse ringluspunktidesse.
• Katkiseid esemeid on sageli võimalik parandada. Eelistades parandamist, saate pikendada nende kasutusiga ja vähendada jäätmeteket.
• Uuesti kasutatavad esemed võivad olla üle antud, näiteks Jõhvi Uuskasutuskeskuse (Pargi keskus, Puru tee 1, Jõhvi,41534 Ida-Viru maakond) või Narva Uuskasutuskeskuse (Tallinna mnt 51/53, Narva), Humana kaupluse jne.

Tööstuses tekkinud tekstiilijäätmed

Kohalik omavalitsus ei pea korraldama tekstiilitootmises tekkinud tekstiilijäätmete vastuvõttu. Tootmisettevõte peab tekkinud jäätmed liigiti koguma ning andma need üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Miks on tarvis tekstiili eraldi koguda ja mis sellest edasi saab?

Selle asemel, et tekstiilijäätmed satuksid prügimäele või põletusse, saab osa neist ümber töödelda ning valmistada uusi tooteid. Nii hoiame kokku loodusressursse ja vähendame jäätmeteket. Eestis on ka varsti tekkimas tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekus (Eesti teeb maailmas revolutsiooni: kõik tekstiilijäätmed lähevad peagi taaskasutusse - EIS), seega liigume sammhaaval selles suunas, et tekstiilijäätmetest sünniks uut väärtust.

Euroopa Liidul on ka plaan kehtestada tekstiilidele tootjavastutus. Selle peamine eesmärk on panna tootjad vastutama tekstiilitoodete kogu olelusringi eest, mis hõlmab ka kasutatud tekstiilide nõuetekohast käitlemist. Seejuures peavad tootjad edaspidi rahastama tootjavastutuse alla kuuluvate tekstiilitoodete kogumist, korduskasutust, ümbertöötlemist ja kõrvaldamist. Hetkel toimuvad EL tasandil läbirääkimised ning loodetavasti jõutakse tulemuseni selle aasta esimeses pooles. Siis selgub ka tootjavastutuse rakendamise tähtaeg.

Jäätmete liigiti kogumise kohustus rakendub nii üritusel osalejatele, korraldajatele kui ka kauplejatele (Sillamäe linna jäätmehoolduseeskiri § 2 lg 3 ja § 3 lg 8)

Ürituse korraldajal on kohustus soodustada jäätmete liigiti kogumist.

Kõik liigiti kogutud jäätmed tuleb suunata ringlusesse andes need liikide kaupa jäätmekäitlejale üle.

Selleks, et liigiti kogumine toimiks, peab süsteem nii ürituse korraldusmeeskonnale, kauplejatele kui ka osalejatele võimalikult selge ja arusaadav olema. Selleks tuleb kasutada jäätmemahuteid märgistatavatel siltidel vastavaid tunnusvärve ning ka jäätmeliigi piktogramme. Sildid mahutitel peavad olema piisavalt suured ja paigutatud nii, et need lihtsasti loetavad oleksid ning juba kaugemalt välja paistaksid.

Kokkuleppel kasutatakse üle-eestiliselt jäätmeliikide tähistamiseks järgmiseid tunnusvärve: pakendijäätmed (plast- ja metallpakend ning joogikartong) – kollane; biojäätmed – pruun; segaolmejäätmed – must; pandipakend – roheline; papp- ja paber– sinine.

Jäätmekotte või mahuteid peab olema ürituse territooriumil piisavas koguses ja need peavad olema piisava mahuga, et vältida ületäitumist. Mahutite ületäitumine võib põhjustada prügi sattumist ümbritsevasse keskkonda ning samuti ebakorrektset liigiti kogumist (nt kui pakendijäätmete mahuti on ületäitunud, siis viskab külastaja oma pakendi eeldatavasti segaolmejäätmete hulka). Kui juhtub, et mõni jäätmemahuti saab täis, siis tuleb see esimesel võimalusel tühjendada. Kõige parem oleks see, kui keegi ürituse korraldusmeeskonnast hoiaks selleks pidevalt jäätmemahutitel silma peal.

Jäätmete liigiti kogumine peab olema tagatud igas jäätmepunktis ehk kindlasti ei piisa vaid sellest, kui ühes kohas on erinevate jäätmeliikide mahutid ning ülejäänud kohtades on vaid segaolmejäätmete mahuti. Jäätmete liigiti kogumise edukaks toimimiseks tuleb olla järjepidev. Suuremal üritusel on soovitav liigiti kogumise kvaliteedi parandamiseks rakendada näiteks rohesaadikuid, kes suunavad ürituse külastajaid oma jäätmetega õige mahuti juurde. Rohesaadikud võivad olla näiteks vabatahtlikud, õpilased/tudengid või malevlased.