Sillamäe kriisikomisjon
Sillamäe linna kriisikomisjon on alaliselt tegutsev komisjon kriisireguleerimise alaste tegevuste korraldamiseks Sillamäe linna territooriumil.
Komisjon juhindub oma tegevuses kriisireguleerimise valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ja Sillamäe linna kriisikomisjoni põhimäärusest.
Sillamäe Kriisikomisjoni koosseis:
1. kriisikomisjoni esimees: linnapea;
2. kriisikomisjoni aseesimees: majandusvaldkonda kureeriv aselinnapea;
3. komisjoni liikmed:
3.1 linnasekretär;
3.2 linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja;
3.3 linnavalitsuse linnamajanduse osakonna linnamajanduse spetsialist;
3.4 linnavalitsuse andmekaitse- ja asjaajamise peaspetsialist;
3.5 linnakantselei spetsialist;
3.6 Silpower Aktsiaseltsi esindaja Sergei Šurupov;
3.7 Aktsiaseltsi Sillamäe-Veevärk esindaja Boriss Kossarev;
3.8 Aktsiaseltsi SILLAMÄE SADAM esindaja Erich Olup;
3.9 Aktsiaseltsi Nord Terminals (end. AS Alexela Sillamäe) esindaja Elena Aminchikova;
3.10 AS DBT esindaja Georgi Hrenov;
3.11 NPM Silmet OÜ esindaja Larissa Puhilas;
3.12 Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Natalja Zhebrovskaya;
3.13 Päästeameti esindaja Sillamäe päästekomando pealik.
Sillamäe linna kriisikomisjoni põhimäärus (Sillamäe Linnavalitsuse 08.03.2018 määruse nr 3)
Avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad linnatänaval.
Kes ohuhetkel viibivad töökohal või kodus, peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri.
Avalike varjumiskohtade valikul lähtutakse põhimõtetest, et varjumispaik on maa all, piisava ehitus-tehnilise vastupidavusega ja soovitavalt ilma akendeta. Asuma peaks varjumispaik kohas, kus lähiümbruses võib tänavatel viibida palju inimesi või siis on selles piirkonnas palju inimeste varjumiseks mittesobivaid ehitisi. Varjumiseks sobivad näiteks majade keldrid ja maa-alused parklad. Avalike varjumiskohtade hoonete sobivuse ja tehnilise seisukorra kontrollisid üle Päästeameti inspektorid.
Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral. Ohuteavitus edastatakse sõnumina EE-ALARM ja Eesti Rahvusringhäälingu ning muude meediakanalite kaudu ning suuremates linnades paigaldatavate sireenidega. Ohu korral püsi siseruumides ning jää sinna ohu möödumiseni.
Ohu olukorras järgi kõiki ametkondade poolt antavaid juhiseid!
Lisainfo: www.kriis.ee
Päästeametil valmis koostöös Maa-ametiga kaart, kuhu on märgitud avalikud varjumiskohad.
Kaart on leitav Maa-ameti geoportaalis, Päästeameti kodulehelt, veebilehel olevalmis.ee ja rakendusest „Ole Valmis!".
Sillamäe Kannuka kool, Geoloogia tn 13
Sillamäe Kultuurikeskus, Kesk tn 24
Lasteaed Päikseke, J.Gagarini tn 25
Kerksuskeskus on kohaliku omavalitsuse või kogukonna elektri ja küttega varustatud hoone, ruum või muu koht, kus inimene saab kriisi ajal infot, nõu ja abi.
Sillamäe kerksuskeskuste asukohad:
- Hariduse tn 21 (endine Sillamäe Eesti Põhikool);
- Kesk tn 30 (Sillamäe Spordikompleks Kalev)
On väga oluline, et iga inimene, pere ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mõtleks läbi, kuidas ekstreemses olukorras enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta. Parimad lahendused selleks sünnivad koos sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega. Samuti on oluline läbi mõelda, kuidas hoolitseda kriisiolukorras kodu- ja/või lemmikloomade eest.
Mobiilirakendusest „Ole valmis!“ ja veebilehelt www.olevalmis.ee leiab erinevaid käitumisjuhiseid kriisiolukordadeks valmistumisel ja nende korral tegutsemiseks. Mobiilirakendust on võimalik kasutada ka siis, kui internetti parasjagu pole.
Ammoniaak
Väljas viibides liigu risti tuule suunaga ohualast kaugemale, vältides orge ja kattes hingamisteed. Kui ohualast pole võimalik lahkuda, siis varju siseruumidesse (va kelder).
Autos olles sulge uksed ja aknad ning lülita välja ventilatsioon. Lahku kiiresti ohualast.
Siseruumides viibides sulge aknad ja uksed ning lülita välja ventilatsioon ja/või sulge tuulutusavad.
Lõhna tundes mine ülemistele korrustele.
Ära mine õue enne ohu möödumist - ilma ohutusvahenditeta välja minek võib lõppeda tervisekahjustuse või surmaga.
Ära mine keldrisse vahetult peale ohu möödumist. Keldrisse pääsenud ammoniaak võib püsida seal veel pikemat aega.
Ära kasuta lahtist tuld.
Lülita sisse Vikerraadio või Raadio 4 või telekanal ETV (ETV+) ja kuula antavaid käitumisjuhiseid. Informatsiooni saad ka veebileheküljelt www.paasteamet.ee ja päästeala infotelefonilt 1247.
Kasuta telefoni ainult tõsisel vajadusel, et mitte koormata telefoniliine.
Vajadusel pöördu arsti poole.
Esmaabi
Kannatanud toimetada mittesaastunud alale värske õhu kätte, eemaldada saastunud riided, loputada nahka ja silmi jooksva veega 20-30 minutit. Hingamisraskuste korral manustada hapnikku. Tagada rahu ja soojus. Kuna sümptomid võivad avalduda hiljem, vajavad kannatanud kindlasti hospitaliseerimist!
Kloor
Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Varjuda kinnistesse ruumidesse. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Katta kinni hingamisteed, võimalusel niiske riidega. Vältida keldrites viibimist, õhust raskema gaasina liigub gaaspilv maapinnal ja võib koguneda madalametesse kohtadesse. Võimalusel minna ülemistele korrustele.
Esmaabi
Kannatanud toimetada mittesaastunud alale värske õhu kätte, eemaldada saastunud riided, loputada nahka ja silmi jooksva veega vähemalt 15 minutit. Hingamisraskuste korral manustada hapnikku. Tagada rahu ja soojus. Kuna sümptomid võivad avalduda hiljem, vajavad kannatanud kindlasti hospitaliseerimist!
Propaan, butaan
Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida keldrites viibimist, õhust raskema gaasina liigub gaaspilv maapinnal ja võib koguneda madalametesse kohtadesse. Võimalusel minna ülemistele korrustele. Vältida sädeme teket!
Esmaabi
Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist.
Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde.
Bensiin
Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida sädeme teket!
Esmaabi
Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist.
Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde.
Diislikütus
Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida sädeme teket!
Esmaabi
Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist.
Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde.
Suits
Põlengutes tekkiv suits võib sisaldada lisaks süsinikmonooksiidile (CO) ka teisi mürgiseid aineid ja põhjustada sissehingamisel tervisekahjustusi ja isegi surma. Suitsusest keskkonnast tuleb lahkuda risti tuulesuunaga ja katta kinni hingamisteed. Hingamisraskuste või pea uimasuse korral pöörduda koheselt arsti juurde.
Elavhõbeda kokkukorjamine
1) Laialivalgunud elavhõbeda kokkukorjamine
Takista ligipääs elavhõbeda laialivalgumise alale teistele isikutele (ja koduloomadele!) ning tuuluta ruum.
Aine kokkukogumiseks on erinevaid viise, selleks võib kasutada kühvlit, süstalt, pipette või lillaveega immutatud vatitupse.
Elavhõbeda tilgad tuleb plastikust, kummist, papitükiga vms materjalist kaabitsa abil kokku lükata kühvlile. Harja kasutamine ei ole soovitatav, sest harja abil on raske elavhõbeda tilgakesi kühvlile pühkida ning harjaga kokku puutudes lagunevad tilgad väiksemateks.
Elavhõbeda tilku võib kokku korjata ka süstlaga (ilma nõelata süstal) või pipetiga. Tilgakeste kokkukorjamiseks võib kasutada ka kaaliumpermanganaadi lahusega ("lillaveega") immutatud vatitükke. Kasutatud vatt, süstal või pipett asetada kilekotti. Mitte visata prügikasti!
Koristamisel vältida elavhõbeda sattumist kehale ja riietele. Ärge kandke reostust ringi liikudes laiali!
Peale aine kokkukorjamist tuulutada ruumi värske õhuga!
Elavhõbedaga saastunud rõivaid, vaipu mööblit tuleb õues tuulutada vähemalt 24 tundi!
Elavhõbe ei reageeri veega (ka kuuma veega mitte). Kui kraadiklaas puruneb kuuma veega tassis, siis lasta veel jahtuda ja valada elavhõbe tassist koos veega suletavasse anumasse.
2) Kokkukorjatud elavhõbe panna suletavasse anumasse.
Eelnevalt kokkukorjatud elavhõbe panna suletavasse anumasse.
Anumasse kokkukogutud elavhõbeda aurustumise vältimiseks võib elavhõbedale peale valada vähemalt 5 cm paksuse veekihi ja seejärel anuma sulgeda.
Hoida kokkukogutud ainet temperatuuril alla +20˚C.
3) Elavhõbeda toimetamine ohutusse paika.
Ärge visake elavhõbedat prügikasti ega valage kraanikausist ega WC-potist alla!
Ohtlikud jäätmed anda võimalikult kiiresti üle kohaliku ohtlike jäätmete kogumispunkti.
Suurema elavhõbedareostuse või elavhõbeda allaneelamise korral helistada 112!
Lisainfot saab https://www.rescue.ee/et/juhend/kaeitumisjuhised-keemiaonnetuste-korral/elavhobeda-kokkukorjamine
Kiiresti arenev maailm sisaldab endas palju riske, mis realiseerudes võivad kaasa tuua erinevaid õnnetusi. Tehnika areng, erinevate keemiliste ühendite laialdasem kasutuselevõtt tööstuses, kliima soojenemine ja paljud muud inimkonna arenguga seotud tegurid toovad paratamatult meie koduõuele sellised ohud, mille olemasolust aastakümneid tagasi räägiti kui millestki kaugest ja meid mittepuudutavast. Lõivu tuleb maksta ka mugavuse pealt – laialdaselt kasutatavate infotehnoloogiliste süsteemide häired võivad vallandada parandamatute tagajärgedega sündmusi ja meid tabavad hädaolukorrad võivad olla senistest veelgi keerukamad ja rahvusvahelisemad. Sellises olukorras tuleb erinevate kriisireguleerimisplaanide koostamisel pöörata tähelepanu kõige tähtsamale – inimeste ennetavale teavitamisele ja kaitsmisele, sest ilma inimesteta pole ükski hästi koostatud plaan realiseeritav.
Nüüdseks on valminud Sillamäel kaasaegne, kogu linna territooriumi kattev hoiatussireenide võrgustik, mille abil on vajadusel võimalik korraldada Sillamäe linna elanike ja külaliste õigeaegset ning kiiret teavitamist võimalike ohtude puhul.
Hoiatussüsteemi on võimalik kasutada mitte ainult sadama territooriumil toimuda võivate õnnetuse puhul, vaid ka suurte tulekahjude, plahvatuste, loodus- ja transpordiõnnetuste, keemiaõnnetuste, joogiveereostuse, kiiritusohu ja muude suurt hulka inimesi ähvardava ohu puhul.
Hoiatussüsteemi sireenid on programmeeritud edasi andma kolme erinevat sireeniheli. Sireenihelide tähendused ja elanike tegevused sireenihelide kuulmisel on ära toodud käesoleva infolehe lisas 1.
Hoiatussüsteemi kaudu on võimalik lisaks sireenihelidele edastada ka häälteateid, mida saab kasutada erinevate tegevusjuhiste andmiseks.
Hoiatussüsteemi korralisi testimisi on plaanis läbi viia iga kvartali esimese kuu esimesel esmaspäeval kell 12.00, mil sireenid käivitatakse 7 sekundiks. Korraliste testide läbiviimisest informeeritakse linnaelanikke eelnevalt massimeediavahendite kaudu.
Üldhäire
Signaali üldpikkus on 60 sekundit (7 sekundi pikkune tõusev ja seejärel 7 sekundi pikkune langev heli). Signaali korratakse 30 sekundi järel vähemalt 3 korda. Signaali kasutatakse kõikide ohtude puhul, täpsem info ohu iseloomu kohta edastatakse massimeediavahendite kaudu.
Üldhäire signaali kuuldes tegutse nii:
- siirdu kohe siseruumidesse ja püsi seal
- sulge ruumide aknad, uksed, ventilatsiooniavad ja lülita välja ventilatsiooniseadmed
- lülita sisse raadio ja oota rahulikult infot ning tegevusjuhiseid
- ära kasuta telefone – liinid ummistuvad
- ära lahku ilma korraldusteta oma asukohast – teel võid sattuda ohtu
Ohu lõpp
Signaali üldpikkus on 60 sekundit (ühtlane pidev heli).
Sireeniheli tähendab, et oht on möödas - kõik tavapärased tegevused on taas aktsepteeritavad.
Test
Signaali üldpikkus on 7 sekundit (ühtlane pidev heli).
Sireeniheli tähendab, et toimub hoiatussüsteemi korraline testimine – elanikele signaal kohustuslikke tegevusi kaasa ei too.
Kriisiõppus „DECISIVE LANCER 2023“
21.11.2023. a. 10.00-16.00 toimus Sillamäe linnavalitsuses kriisiõppus DECISIVE LANCER 2023.
Õppusel osalesid elutähtsaid teenuseid osutavate ettevõtete vastutavad isikud, PPA esindajad, Sillamäe linnavalitsuse kriisikomisjoni liikmed.
Õppuse üldeesmärk: Harjutada Maakaitseringkonna (MKR) juhtimist kriisi- ja sõjaolukorras oma territooriumitel koostöös teiste üksuste ja riigiasutustega.
Päästeameti ja kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni fookus õppusel: elanike kaitse tegevused - varjumise korraldus, ulatuslik evakuatsiooni korraldamine, KOV elutähtsate teenuste taastamine, kerksuskeskuste käivitamine, erivõimekusi nõudvad päästetööde tegemine ja kõige eelnevaga kaasnev ohuteavitus ning partnerite toetus.
Kõik elanike kaitse tegevused:
- varjumise korraldus, ulatuslik evakuatsioon, KOV tegevused ja päästetööde tegemine toimub läbi SITREP keskkonna;
- õppuse käigus treeniti elanikkonnale õigeaegse ohuteavituse ning käitumisjuhiste andmist;
- õppuse käigus toimus ka eluliselt oluliste teenuste katkemine, mis tähendab kohalikele omavalitsustele ka kerksuskeskuse käivitamist;
- sõjalise rünnaku või selle ohu tingimustes on Eesti elanikele tagatud eluks vajalike teenuste toimimine ja kaupade kättesaadavus - toit, vesi, kanalisatsioon, küte, ravimid, esmatarbekaubad.
Õppus „SIREEN“
Päästeameti Ida päästekeskus korraldas koostöös AS-iga Baltic Chemical Terminal (BCT), Sillamäe Linnavalitsuse ja teiste partneritega septembris Sillamäe linnas regionaalse kriisireguleerimise õppuse. 15. aprillil 2014 Sillamäe Kultuurikeskuses toimuvatel avalikel koosolekutel teavitatakse sellest linnaelanikke.
Õppuse legendi järgi põhjustab Sillamäe sadamas AS BCT terminali juures mäest alla liikunud ja juhitavuse kaotanud veoauto eksporttorustiku purunemise. Selle tagajärjel tekib maapinnale vedelast ammoniaagist ja vedelväetisest loik. Lekke tulemusena aurustub osa ammoniaagist ja moodustub pilv, mis levib linna kohale.
Õppuse üldjuhi, päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhataja Maido Nõlvaku sõnul on hädaolukorraks valmistumisel üks efektiivsemaid vahendeid õppus. „Õppusega kontrollime hädaolukorra lahendamise plaanide paikapidavust ja läbi harjutamise saavutame parema valmisoleku. Nii tagame elanikkonna ning loodus- ja majanduskeskkonna kaitse," rääkis Nõlvak, kes lisas, et antud õppuse üks suurem eesmärk on tõsta Sillamäe linna elanike teadlikkust ohu korral tegutsemiseks ning kontrollida inimeste käitumist ohusireeni rakendumisel.
Ohusireen käivitatakse Sillamäe linnas 18. septembril toimuva staabiõppuse käigus. See tähendab, et vastavalt käitumisjuhistele peavad kõik sellel ajal piirkonnas viibivad inimesed varjuma hoonetesse või ohualast lahkuma.
AS BCT transiiditerminal käitleb Sillamäe sadamas ammoniaaki ja vedelväetiseid aastast 2009. Seoses asjaoluga, et veeldatud ammoniaak on ohtlik aine, loetakse terminal suurõnnetuse ohuga ettevõtteks. Terminal on projekteeritud kõiki ohutusnorme arvestades, ettevõte on pädevate asutustega kooskõlastanud kohustusliku dokumentatsiooni, seal töötab koolitatud personal ning rakendatakse kõiki ohutusabinõusid, mis peaksid välistama ammoniaagi sattumise väliskeskkonda. Riskide maandamisele vaatamata peab elanikkond olema teadlik käitumisjuhistest avariiolukorras.
Õppusel osalevad: Päästeameti Ida päästekeskus, Häirekeskus, Sillamäe sadam, AS BCT, Sillamäe linnavalitsus, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, Terviseamet, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon ning Sillamäel asuvad ettevõtted ja elanikud.
Ammoniaagi ohtlikkus
Ammoniaak on normaaltingimustel spetsiifilise terava ja ärritava (nuuskpiirituse) lõhnaga värvitu sööbiv gaas. Ainet transporditakse rõhu all veeldatult. Teatud tingimustel läheb veeldatud olekust kiiresti gaasilisse. Atmosfääris moodustab külma valge udupilve, mis püsib maapinnal. Soojenedes tõuseb gaasipilvena üles. Oksüdeerivate gaasidega kokkupuutel moodustab plahvatusohtliku segu. Suure kontsentratsiooni ja tugeva kuumenemise korral tuleohtlik.
Mõju tervisele Ärritab tugevasti silmi ja hingamisteid. Põhjustab pisaravoolust, nina-kurguvalu, köha, hingamisraskust, valu rindkeres. Suuremate kontsentratsioonide korral võib tekkida raske hingamisteede ja kopsude kahjustus, s.h kopsuturse, võimalik on äkksurm. Niiskusega reageerides tekib söövitav ammooniumhüdroksiid, mis kahjustab silmi ja nahka. Kontakt veeldatud ammoniaagiga põhjustab söövitust ja raskekujulisi külmakahjustusi.
OHUST SAAD TEADA:
- kuuldes ohusireeni signaali
- kuuldes vastavat teavet valjuhääldist
- saades täiendavat informatsiooni raadiost või televiisorist
- tundes spetsiifilist teravat lõhna ning tundes ärritust kurgus ja silmades
KÄITUMISJUHISED:
- Väljas viibides liigu risti tuule suunaga ohualast kaugemale, vältides orge ja kattes hingamisteed. Kui ohualast pole võimalik lahkuda, siis varju siseruumidesse (va kelder).
- Autos olles sulge uksed ja aknad ning lülita välja ventilatsioon. Lahku kiiresti ohualast.
- Siseruumides viibides sulge aknad ja uksed ning lülita välja ventilatsioon ja/või sulge tuulutusavad.
- Lõhna tundes hoia suu ja nina ees niiskeid rätikuid ning mine ülemistele korrustele.
- Ära mine õue enne ohu möödumist - ilma ohutusvahenditeta välja minek võib lõppeda tervisekahjustuse või surmaga.
- Ära mine keldrisse vahetult peale ohu möödumist. Keldrisse pääsenud ammoniaak võib püsida seal veel pikemat aega.
- Ära kasuta lahtist tuld.
- Lülita sisse Vikerraadio või Raadio 4 või telekanal ETV ja kuula antavaid käitumisjuhiseid. Informatsiooni saad ka veebileheküljelt www.rescue.ee ja päästeala infotelefonilt 1524.
- Kasuta telefoni ainult tõsisel vajadusel, et mitte koormata telefoniliine.
- Vajadusel pöördu arsti poole.
Hädaabinumber 112 - kiire abi õnnetuse korral, kui ohus on elu, tervis, vara.
Päästeala infotelefon 1524 - nõuanded ja info tuleohutuse ja pääste valdkonnas.
Mürgistusteabekeskus 16662 - nõuanded ja käitumisjuhised mürgistusjuhtumi korral.
Perearsti nõuandetelefon 1220 - nõuanded ja esmase abi juhised tervisemurede puhul.
Viimati uuendatud 12.05.2026
