Sillamäe rannapromenaad sai valmis 2020. a lõpus. Linnaruumi mitmekesistav turismiobjekt pakub ehedat, olemuslikku ja atraktiivset Sillamäe elamust nii linna külastajatele kui ka linnaelanikele.
Rannapromenaad on põhiliseks ühenduseks ajaloolise kesklinna vahel. Samuti ühendab promeenad kesklinna tulevase reisi- ja jahisadamaga.
Promenaadil leidub meelelahutust ja põnevat tegevust kogu perele ning see on atraktiivne spordi- ja kultuuriürituste läbiviimise koht. Sillamäe rannapromenaad sobib ka rannapuhkuse nautijatele.
Rannapromenaadile on rajatud erinevad objektid ja konstruktsioonid:
- mitmetasandiline seitsme meetri kõrgune vaatetorn
- puitterrasside platvormid
- palliväljakud
- laste mänguväljakud
- lõkkekohad
- kohvik
Promenaadil on seitse leedvalgustuse ja aurugeneraatoritega varustatud purskkaevu ning seiklusrada koos üle Sõtke jõe viiva Robinsoni sillaga.
2017. aastal rekonstrueeris Sillamäe linn ühe oma "pärlitest" ja kõige väärikamatest tänavatest – Mere puiestee.
Tänu projektile avanes Sillamäe elanikele ja külalistele täiesti uuenenud Mere puiestee koos laia allee, ajalooliste elementide, uute objektide ja mugava ligipääsuga merele. Puiestee keskseks elemendiks on ajalooline lehtla ja ilus arhitektuuriline ansambel mere ääres.
Mere puiestee on 1950. aastatele omase sümmeetrilise lahendusega. Kahelt poolt ääristavad puiestee keskmist osa stalinistlikus neoklassitsistlikus stiilis dekoreeritud fassaadidega hooned. Puiestee alumises osas kulgeb merega paralleelselt Sõtke jõgi, mis paarisaja meetri pärast suubub merre.
Linnavalitsuse hoone kuulub linnaväljaku ansamblisse ja on ehitatud stalinistlikus neoklassitsistlikus stiilis.
Ehitusprojekti koostas aastal 1950 A. Popov. Huvitav on see, et 1950. aastate alguses ehitati uued halduskeskused paljudesse Eesti linnadesse, kuid haldushooned rajati korduvkasutusega projektide järgi (näiteks Otepää, Orissaare, Vastseliina, Põlva, Räpina, Jõhvi jt). Sillamäe administratiivhoone rajati küll tollele ajale omaselt esindusliku võimuhoonena, kuid esmapilgul tundub, et tegu on kirikuga. Siiski ei ole selles hoones kunagi kirikut olnud ja see on algselt administratiivhoone – algul Sillamäe täitevkomitee, täna Sillamäe linnavolikogu ja linnavalitsuse hoone. Arvatakse, et nõukogude arhitektuuripoliitikute veendumuse järgi pidi igas Balti linnas olema raekoda ja kirik – seepärast projekteeriti Sillamäe täitevkomitee maja täitmaks visuaalselt nii raekoja kui kiriku kohta.
Esialgse visiooni järgi nägi hoone torn välja praegusest erinev. Kuid selline välimus olevat võimuesindajatele meenutanud koonduslaagri torni, mida ei saanud Stalini ajal kuidagi eksponeerida ja seepärase projekteeriti torn ümber.
Linnavalitsuse hoone oli rikkaliku välisdekooriga, millest on tänaseks hävinenud Nõukogude võimu sümbolid, mida võib tähele panna vanematel fotodel.
Hoone on Sillamäe vanalinna kõrgeim hoone ja selle tornist avaneb lummav vaade üle linna ja merele.Täna tegutsevad hoones Sillamäe linnavolikogu ja linnavalitsus.
Linnaväljak asub looduslikult maalilises kohas, kõrgel pangapealsel mere ääres. Väljak asub kesklinna tähtsamate tänavate sõlmpunktis. Linnaväljak ja seda ümbritsev hoonestus on välja ehitatud 1948. aastast pärineva planeeringu ja perspektiivvaate järgi stalinistlikus neoklassitsistlikus stiilis.
Väljak on kujundatud sellele ajastule kohaselt pidulikuks ansambliks. Väljaku ääres on kultuurihoone, torniga linnavalitsuse (endise täitevkomitee) hoone ja elumajad, väljakult laskub alla mere poole lai trepp, millele järgneb pidulik ja avar bulvar. Trepi kõrval seisab autahvel, kuhu paigutati tööeesrindlaste portreed. Väljaku oli aastatel 1953-1962 Stalini kuju, mis tema isikukultuse lõppedes maha võeti. Suure Oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäevaks paigaldati 1987. aastal väljakule ausammas "Au tööle". Haljasalade kujundus järgib 1950. aastate linnaosale iseloomulikku sümmeetrilist kujunduslaadi (mitmevärvilised lillepeenrad, lillevaasid, pingid, puuderead).
Arhitektuurimälestisena on muinsuskaitse all kultuurikeskuse hoone, mille paleelikkus kajastab stalinismiajastu arusaama kunsti ülevusest. Linnaväljakust paarsada meetrit läänepool asub teine arhitektuurimälestis, endine kinohoone, mis on samuti suurejooneline ehitis. Linnaväljakut ümbritseb ajastule iseloomuliku sümmeetrilise planeeringu kohaselt välja ehitatud 1950. aastate tüüpiline stalinistlikus neoklassitsistlikus stiilis
1949. a ehitatud Sillamäe Kultuurikeskuse hoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks, mis on nii seest kui väljast säilitanud eelmise sajandi 40.-50. aastate stalinistliku stiili arhitektuuri. Hoone keldrikorrusel kunagises pommivarjendis paikneb püsiekspositsioon, mis on pühendatud linna Nõukogudeaegsele perioodile.
Kokku on Kultuurikeskuses 8 isetegevuskollektiivi, millest paljud on kuulsaks saanud nii Eestis kui ka välismaal. Tänapäeval osalevad meie kollektiivides üle 200 inimese.
70ndate aastate lõpuks omistati Kultuurimajale I kategooria. Elu kees neil aastatel ning selle taga seisid sellised oma ala spetsialistid nagu V. Zilber (tantsuansambli "Suveniir" juhataja), L.Viljanskaja (Rahvateatri lavastaja), V.Zatjamin (puhkpilliorkestri juht), J.Šule (koori dirigent) ja N. Lokatoš (kunstiline juht). Just neil aastatel tärkas suurepärane idee pidada temaatilisi õhtuid. Kaks korda aastas toimus nende ülevaatus. Iga tsehh tehases, samuti ehitusmontaaži juhtimisosakond, koolid, koolieelsed asutused ja kommunaalosakond tegelesid isetegevusega ning täiendasid ka Kultuurimaja kunstiliste kollektiivide ridu.
Lisaks kaunile arhitektuurile on kultuurikeskus erinevate kontsertide ja ürituste toimumiskohaks, samuti pakutakse rentimiseks nii individuaalseid ruume kui ka kogu hoone.
Suure Oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäevaks paigaldati 1987. aastal väljakule ausammas "Rahumeelne aatom".
Kuju autor on graafik ja skulptor Renaldo Veeber. Varem seisis selle koha peal Jossif Stalini mälestusmärk, mida demonteeriti 1963. aastal.
Sillamäe linnapark asub kesklinnas, ajaloolise vanalinna ja ranna vahetus läheduses. See on populaarne jalutamis- ning puhkeala.
2020. aastal paigaldati linnaparki uued kaasaegsed laste mänguatraktsioonid.
2019. aastal renoveeriti Sillamäe vanalinnas 50. aastatel rajatud Kajaka tänava trepid, mis asuvad linna neoklassitsistlikus stiilis ehitatud hoonestusalas.
Trepid olid ehitatud samuti neoklassitsistlikus stiilis ja ette nähtud mugavaks liikumiseks mööda looduslikku nõlva pääsuks Kesk tänava kõnniteedelt Kalda tänava kõnniteedele ning samuti ka Kesk tänava majades asuvatesse kauplustesse sissepääsuks.
Langevoja joastik asub Sillamäe linna edelaosas.
Langevoja lõikub Sõtke klindioru äärsesse paeplatoosse 10 meetri laiuse ja 2 meetri sügavuse kanjoniga. Joastikul on kaks astangut: 1,5 ja 4 meetrit. Joastikust allpool kanjon laieneb ning süveneb veelgi. Kolmesaja meetri pärast suubub oja Sõtke jõkke. Oja on allikatoiteline ning jääb seetõttu suviti kuivaks (informatsioon on pärit MTÜ Toila Valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi 2004. aasta väljaandest "Pankrannik ja joad Ida-Virumaal").
Ukuoru juga asub Sillamäe linna loodeosas Päite pangal.
Juga voolab enne pangalt laskumist uues sängis, sest tõelises Ukuorus voolanud joa sängis asub mahajäetud Sillamäe prügila. Juga jõuab pangani mööda kahe meetri sügavust kraavi ning langeb siis kuus meetrit. Ülejäänud tee mereni läbib oja kosena. Juga on sageli kuiv, sest peaplatoo pealne Ukuoja on tavaliselt veevaene. Joa juurest avanevad aga suurepärased vaated Päite pangale, Sillamäe linnale ja merelahele. Joa kõrgus on 7,5 meetrit, joal on üks astang (informatsioon on pärit MTÜ Toila Valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi 2004. aasta väljaandest "Pankrannik ja joad Ida- Virumaal").
https://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=1001
Sõtke jõe pikkus on 24 km ja valgala pindala on 93,7 km².
Sõtke jõgi saab alguse Kurtna järvestiku põhjaosast Isanda järve lähedalt ja suubub 22 km kaugusel Sillamäe paisjärve. Linnas on jõgi kolme tammiga paisutatud Eestis ainulaadseks veehoidlate kaskaadiks. Suurima paisjärve veepeegli pindala on 30 ha ja keskmine sügavus 7 m. Järve kaldad on järsunõlvalised. Jõe vesi on pruunika värvusega, sest jõgi saab alguse soiselt alalt.
Põhilisteks kalaliikideks on ahven, särg, haug ja latikas, leidub jõevähki.
Merepark asub Sillamäe kirdeosas, Soome lahe kaldal Põhja-Eesti rannikumadalikul.
Pargi pindala on ligikaudu 20 ha. Merepark on linna suurim puhkepark. Alale jääb suplusrand, kaunis pärnaallee, virgestav männik, lõkkeplatsid ja jalutuskohad. Mööda imelist metsaalust või piki randa jalutades või rattaga sõites võib jõuda „Põhjamaade Rivierasse", Narva-Jõesuusse. Ajalooliselt on pargialalt alguse saanud suusarajad.
Puuliikidest on esindatud hall lepp, pajuliigid, arukask, harilik mänd ja harilik jalakas. Vähem harilikku kuuske, papliliike, harilikku saart, saarvahert ja harilikku pärna. Mets Sillamäe ja Narva-Jõesuu vahel on peamiselt männimets. Põõsaliikidest on pargis enam esindatud põisenelas, harilik vaarikas, siberi kontpuu, kibuvits ja erinevad pajuliigid.
Balti klint algab Ölandi saare läänekaldalt, kulgeb üle Läänemere ja Eesti põhjaranniku Venemaale Laadoga järveni.
Balti klindi kogupikkus on umbes 1100-1200 kilomeetrit. Kõige muljetavaldavam on paekallas Ontikast Päiteni, kus astangu kõrgus on üle 30 meetri ja asub ka Eesti paekalda kõrgeim punkt (55,6 m). Balti klint läbib ka Sillamäe linna. Klindi astangult avanevad kaunid vaated merele. Klint ja seda ilmestavad trepistikud on linna sümbolitena kujutatud linna lipul ja vapil.
Loe rohkem
Viimati uuendatud 22.04.2025
