Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse rakendamine

1. juulil jõustus majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (edaspidi MsüS), mis puudutab pea kõiki ettevõtjaid, kuid kõige rohkem erinõuetega tegevusaladel tegutsejaid, kes omavad käesoleval ajal tegevusluba või registreeringut majandustegevuse registris (MTR). MsüS kehtestab ühtsed normid majandustegevuse alustamisele, teostamisele, lõppemisele ja jätkamisele ja registri pidamisele ning reguleerib järelevalvet ja vastutust.
Seadustik koosneb üldosast ja rakendussätetest ehk eriosast. Eriosa hõlmab arvukalt valdkondlikke eriseadusi (nt kaubandustegevuse seadus, turismiseadus jne).
Oluline seadustikuga kaasnev muudatus on tegevusloa- ja teatamiskohustuse mõistetele konkreetse sisu andmine. MsüS jaotab majandustegevuse tegevusalad kolmeks:

1) teatamiskohustusega tegevusalad, millel tegutsemise korral peab ettevõtja sellest registripidajale teatama, kuid kande puudumine vastavas andmekogus ei tähenda keeldu majandustegevusega alustada ning majandustegevuse nõuete täitmist eelnevalt ei kontrollita. Teatamiskohustuse eesmärk on majandustegevuse kohta info kogumine tegevusaladel, millest lähtuv oht mingile õigushüvele ei ole nii suur, et õigustada sellel loakohustuse kehtestamist, ent siiski  piisavalt suur selleks, et oleks vaja lihtsustada ja tõhustada järelevalve ehk järelkontrolli teostamist.

2) loakohustusega tegevusalad, millel tegutsemiseks tuleb eelnevalt saada majandushaldusasutuselt luba. Loakohustuse võib ette näha vaid juhul, kui tegevusalast tingituna peab avalik võim enne, kui ettevõtja alustab tegevusega, teostama tema suhtes eelkontrolli. Loakohustuse ülesanne on võimaldada majandushaldusasutusel kontrollida enne majandustegevusega alustamist isiku ja tema majandustegevuse sisuline vastavus nõuetele,  selleks et kaitsta teisi õigushüvesid. Isiku majandustegevus kuni loa saamiseni on keelatud.
 
3) Juhul, kui eriseadusega pole seatud ettevõtjale majandustegevuse alustamiseks majandustegevusteate esitamise või loakohustust, siis on tegemist nn „vaba majandustegevusega" tegevusalaga (nt raamatupidamisteenuse osutamine).
Eelnevast lähtuvalt on muudatused ka majutusteenuse osutamisel ning kaubanduse valdkonnas tegutsemisel. Turismiseaduse kohaselt majutusteenuse osutamine on nn vaba majandustegevus, millel tegutsemiseks ei ole vaja esitada majandustegevusteadet ega taotleda tegevusluba. Kaubandustegevuse seaduse kohaselt majandustegevuse registri  registreeringuid enam ei tehta ega ole vaja esitada ka majandustegevusteadet, vaid kui eriseadusega nähakse ette teatud kaupade müügiks majandustegevusteate esitamise kohustus, siis tuleb nimetatud  teade esitada vastava eriseaduse alusel. Sellisteks eriseadusteks on alkoholiseadus, tubakaseadus, biotsiidiseadus (biotsiidi hulgimüük), rahva tervise seadus (hambavalgendustoodete hulgimüük). Kehtima jääb ka tänane toiduseadusest tulenev teavitamise ja tunnustamise kohustus. Teatamiskohustusega tegevusalal tegutsemiseks esitab ettevõtja elektroonselt majandustegevusteate majandustegevuse registrile, kandes sellega ise vastavad andmed registrisse. Kui ettevõtja soovib tegeleda näiteks kaubanduse valdkonnas nii alkohoolsete jookide kui ka tubakatoodete müügiga, siis saab ta vastavatest eriseadustest tuleneva kohustuse täita ühe teate esitamisega, märkides kõik ettevõtja tegevuskohad vastavate andmetega, sealhulgas müüdavad kaubad konkreetses tegevuskohas.
Kohalikud omavalitsused majandustegevusteateid enam ei menetle, küll aga jääb ettevõtjale võimalus kahe aasta jooksul s.o kuni 1. juulini 2016 esitada majandustegevusteade majandustegevuse registrile ettevõtja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse kaudu. Selle kohaliku omavalitsuse poolt tehtud toimingu eest tuleb ettevõtjal vastavalt riigilõivuseadusele tasuda riigilõivu 10 eurot.
KOV-i pädevusse jääb alles ühistranspordiseaduse alusel taksoveo lubade väljastamine ja taksoveo sõidukikaartide väljastamine, kuna need on oma olemuselt tegevusload ja nende menetlustoimingute tegemise eest tuleb ettevõtjal tasuda riigilõiv ning need load kantakse MTR-i.
Eriseadustes sätestatud majandustegevusteate esitamise kohustust, samuti tegevusloa taotlusi on võimalik esitada ka notari kaudu, mille eest on vaja maksta tasu vastavalt notari tasu seadusele.

Ettevõtjate juhendamine
Riigi ja ettevõtja vahelise suhtlemise lihtsustamiseks on loodud ühtse kontaktpunkti põhimõttel Eesti teabevärava eesti.ee ettevõtjavaade,  kust ettevõtja saab erinõuetega äritegevuse alustamiseks vajalikku infot ning mille kaudu saab teostada ka vajalikke menetlustoiminguid. MsüS-iga nähakse ette, et kõiki tegevuslube saab taotleda ning majandustegevusteateid esitada eesti.ee kaudu. Ka loa taotlemist ning teadete esitamist abistavad juhendid on kättesaadavad teabeväravast eesti.ee. EMTAK-il põhinev otsing võimaldab saada teavet kõigi majandustegevusealade kirjelduste ja erinõuete kohta. Teabevärava kasutajatugi aitab kasutajat ning konkreetse tegevusalaga seotud küsimuste korral edastab päringu pädevale asutusele.
Lisame kirjale ametnike kontaktandmed, kes annavad sisulist teavet MTR-i kantavate majandustegevusteadete ja tegevuslubade valdkondades.
MsüS  jõustumisel KOV-de töökoormus oluliselt langeb, kuna väheneb menetlust vajavate taotluste hulk. Samas näeme, et muudatustega seonduvalt pöörduvad paljud ettevõtjad endiselt  küsimustega kohalike omavalitususte poole. Sisuliste küsimuste puhul palume suunata võib pöörduda teabeväravasse eesti.ee, mis pakub ka tugiteenust aadressil help@ria.ee ning kasutajatugi edastab ettevõtjate konkreetset tegevusala puudutavad küsimused vastamiseks pädevale majandushaldusasutusele. Lisaks on maakondlikud arenduskeskused (MAK) valmis nõustama ja juhendama ettevõtjaid tegevuslubade ja teatamiskohustuste täitmisel.  Maakonnakeskustes on ettevõtjaid valmis abistama ja nõustama MAK-id (tasuta) või notarid (tasu eest).
Kokkuvõttes kujuneb uue MsüS ellurakendumisel olukord, kus:

• KOVide menetluskoormus langeb.
• Piirkonna ettevõtjatel tekib kohustus täiselektroonseks asjaajamiseks, milleks osa neist võib vajada tugiteenust.
• Riik seab tugivõrgustikuna sisse eesti.ee kasutajatoe ja võimaluse selle kaudu pöörduda pädeva asutuse poole, kelle kompetentsis on antud luba või teade. Lisaks seatakse sisse tasuta nõustamine maakondlikes arenduskeskustes.