Kino oli Nõukogude ideoloogias eriliselt soositud kunstiliik tänu tema erakordselt suurele propagandistlikule jõule. Stalini ajal ka tänu hõlpsale kontrollitavusele. (Kalm, M. Eesti 20. sajandi arhitektuur. Estonian 20th century architecture. Lk 258 Tallinn. Prisma Prindi Kirjastus 2001) 1950. aastatel oli Nõukogude Liidus kinode kõrgaeg osalt ka sellepärast, et muid ajaviitevõimalusi nappis ja ka televiisoreid oli veel vähe.

 

Kinohoone asub Sillamäel Kesk 11, paarsada meetrit linna keskväljakust. Kultuuriministri määrusega on kinohoone tunnistatudarhitektuurimälestiseks.

 

Projekteerimisinstituudis Giprokino koostatud Ašhabadi (Turkmeenia) kino jaoks kavandatud projekti alusel ehitati Sillamäe kino 1952. aastal. Kahe saaliga kino on ehitatud stalinistlikus neoklassitsistlikus stiilis. Stalinistlikus arhitektuuris peeti ilusaks seda, mis on kaunistatud. Kino ja kultuurikeskus olid aga omakorda erakordsed ehitised, sest kunst pidi olema puhas ja suursugune, samuti oli kultuuripoliitika eesmärgiks kontrollida rahva hoiakuid ning kujundada avalikku arvamust ja üldist mentaliteeti. Seepärast pidid ka kino ja kultuurihoone looma vajaliku atmosfääri. Kuna kino peegeldas Nõukogude elu kogu tema täiuses, siis asetsevad seintel sammaste vahel dolomiidist embleemid, mis sümboliseerivad elualasid. (Kino Sõprus kohta Kalm, M. Eesti 20. sajandi arhitektuur. Estonian 20th century architecture. Lk 259 Tallinn. Prisma Prindi Kirjastus 2001). Lisaks hoone välisele lopsakale dekoorile on ka hoone sisedekoor külluslik. Sillamäe kino sisemuses võib kõrvuti leida motiive antiikkultuurist, embleeme vene kaunitaridest, Puškinist, nuttev ja naerev mask ning muu. Kino eesruumiks on avar fuajee. Teisel korrusel on restorani ruumid, algselt väike tantusaal, kus muusikat tegid puhkpilliorkester ja kohalikud lauljad. Kino keldriruumides asus lasketiir.

 

Kino avati 1. mail 1955. Iga päev oli kuus seanssi, puhkepäevadel ka rohkem (tehase töölised töötasid vahetustega). Eraldi korraldati lasteseansse. Kohalike elanike mälestuste järgi oli kino ülipopulaarne ja kahe kassa taga olid pidevalt järjekorrad. Kodanliku ideoloogia riismete kõrvaldamise ja sotsialistliku õnne eksponeerimise kõrval on seda imekspandavam, et esimeseks Sillamäel avalikkusele näidatud filmiks oli kodanlikus läänes valminud Tarzan.