Kuurortasula

19. sajandi lõpus saab Sillamäe Peterburi haritlaskonna hulgas laialt tuntuks ja hinnatuks kui kuurortasula. Enne Esimest maailmasõda tunti Sillamäed suvituskohana, mis meelitas puhkajaid ja suvitajaid omapärase looduse ja vaikusega ning kuhu oli ehitatud ligikaudu sada suvilat, millest enamik sõjakeerises hävis (80% elamutest oligi 1926. aastal suvilad, aga ka kõikides ülejäänud elamutes olid lisaruumid suvitajatele). Elanike arv enne Esimest maailmasõda oli 600-700, suvitajaid oli enne Esimest maailmasõda 1500, 1920.-1928. aastani 300-600. Narva-Jõesuu kuurordi valis Peterburi aristokraatia oma meeliskohaks, paljud kirjanikud, kunstnikud ja teadlased aga eelistasid puhkuse veetmise kohana Sillamäed. Peale tavainimeste veetsid siin oma puhkuse tuntud vene helilooja Pjotr Tšaikovski, maailmakuulus füsioloog Ivan Pavlov.

 

Neil aastail suvitasid siin või külastasid linna ka Andrei Famitsõn (1935 - 1918) - botaanik, professor, akadeemik, Pavel Fiskovatov (1842 - 1905) - kirjandusteadlane, Vassili Latõšev (1855-1921) - keele- ja kirjandusteadlane, raidkirjade uurija, ajaloolane, akadeemik, Dmitri Paladin (1859 - 1922) - füsioloogia professor, Vjatšeslav Ivanov (1866 - 1949) – luuletaja, Konstantin Balmont (1867 - 1942) – luuletaja, Konstantin Somov (1869 - 1939) – maalikunstnik, Boriss Rosing (1869 - 1933) - teadlane, Peterburi Tehnoloogiainstituudi professor, elektronkiiretoru leiutaja, Endel Tennov (1926 - 1978) - kirjanik, sündis Sillamäe lähikonnas asetsevas Kannuka alevikus. Pärast Esimest maailmasõda suurenes Sillamäel eestlastest suvitajate osakaal.