Sillamäe kui koha esmamainimine pärineb 1502. aastast seoses siin asunud Thor Bruggeni kõrtsiga.

 

Legendi järgi ulatus merevee tase klindi ülemise servani ja klindi astangule, tollal mere äärde jõe suudmesse rajasid skandinaavia mereröövlid maabumiskoha, millest kujunes kõrts. Tegelikult ei ole kõrtsi rajajad ega kõrtsi asukoht tänaseks päriselt teada. Teada on, et Põhja-Eesti rannikumadalik tõusis vee alt juba umbes 5000 aastat tagasi. Seega ei saanud meri küll klindi astangu servani ulatuda, kuid jõe suudmes ja kaubatee kõrval oli kindlasti hea maabumiskoht. Samuti on teada, et 1 502. aastal oli tänane Sillamäe Liivi ordu (allus Saksa ordule) valitsemisalas.

 

Kõrtsi nime järgi on kohta seostatud ka püha kohaga. Thor on skandinaavlaste piksejumal. Thorile vastaks eestlaste uskumuses Taara (Suur Taara, Tharapita, Taarapita). Taarapitast on juttu Henriku Liivimaa kroonikas. Kroonika järgi lennanud Taara kunagi ühelt mäelt, kus ta sündis, Saaremaale. Legendi seostatakse Kaali meteoriidi langemisega ja meteoriiti pidanud muinaseestlased jumalaks. Mägi, kus jumal sündis ja kust ära lendas, arvatakse olevat Ebavere mägi või Sinimäed Vaivaras, otse Sillamäe kõrval. Sillamäe piiresse jääb ka Ukuoru, muistsete eestlaste jumal Uku järgi nimetatud.

 

Mis on aga kindel, et läbi Sillamäe kulges endine tähtis kaubatee Narva (Narva oli sel ajal arenenud ja oluline kaubanduskeskus, Sankt Peterburg asutati alles kaks sajandit hiljem). Sillamäe kohal oli jõgi, mis oli teel kindlasti üheks tähiseks ning mille ületuskohas oli hea puhata ja saada kaitset teel varitsevate ohtude eest.