Looduse üksikobjektid

 Langevoja juga 

 Langevoja joastik asub Sillamäe linna edelaosas. Langevoja  lõikub Sõtke klindioru äärsesse paeplatoosse 10 meetri laiuse  ja 2 meetri sügavuse kanjoniga. Joastikul on kaks astangut: 1,5  ja 4 meetrit. Joastikust allpool kanjon laieneb ning süveneb  veelgi. Kolmesaja meetri pärast suubub oja Sõtke jõkke. Oja on  allikatoiteline ning jääb seetõttu suviti kuivaks. (Informatsioon  on pärit MTÜ Toila Valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi 2004. aasta  väljaandest "Pankrannik ja joad Ida-Virumaal").
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 Ukuoru juga

 Ukuoru juga asub Sillamäe linna loodeosas Päite pangal. Juga  voolab enne pangalt laskumist uues sängis, sest tõelises  Ukuorus voolanud joa sängis asub mahajäetud Sillamäe  prügila. Juga jõuab pangani mööda kahe meetri sügavust  kraavi ning langeb siis kuus meetrit. Ülejäänud tee mereni  läbib oja kosena. Juga on sageli kuiv, sest peaplatoo pealne  Ukuoja on tavaliselt veevaene. Joa juurest avanevad aga  suurepärased vaated Päite pangale, Sillamäe linnale ja  merelahele. Joa kõrgus on 7,5 meetrit, joal on üks astang.  (Informatsioon on pärit MTÜ Toila Valla Hariduse ja Kultuuri  Seltsi 2004. aasta väljaandest "Pankrannik ja joad Ida-  Virumaal").
 

 

 

 

 

 

 

 

 Sõtke jõe veehoidlate kaskaad

 Sõtke jõe pikkus on 24 km ja valgala pindala on 93,7 km².  Sõtke jõgi saab alguse Kurtna järvestiku põhjaosast Isanda  järve lähedalt ja suubub 22 km kaugusel Sillamäe paisjärve.  Linnas on jõgi kolme tammiga paisutatud Eestis  ainulaadseks veehoidlate kaskaadiks. Suurima paisjärve  veepeegli pindala on 30 ha ja keskmine sügavus 7 m. Järve  kaldad on järsunõlvalised. Jõe vesi on pruunika värvusega,  sest jõgi saab alguse soiselt alalt. Põhilisteks kalaliikideks on  ahven, särg, haug ja latikas, leidub jõevähki.

 

 

 Keskpark
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 Merepark

 Merepark asub Sillamäe kirdeosas, Soome lahe kaldal  Põhja-  Eesti rannikumadalikul. Pargi pindala on ligikaudu 20  ha.  Merepark on linna suurim puhkepark. Alale jääb  suplusrand,  kaunis pärnaallee, virgestav männik,  lõkkeplatsid ja  jalutuskohad. Mööda imelist metsaalust või  piki randa  jalutades või rattaga sõites võib jõuda  „Põhjamaade  Rivierasse", Narva-Jõesuusse. Ajalooliselt on  pargialalt  alguse saanud suusarajad.
 Puuliikidest on esindatud hall lepp, pajuliigid, arukask, harilik  mänd ja harilik jalakas. Vähem harilikku kuuske, papliliike, harilikku saart, saarvahert ja harilikku pärna. Mets Sillamäe ja Narva-Jõesuu vahel on peamiselt männimets. Põõsaliikidest on pargis enam esindatud põisenelas, harilik vaarikas, siberi kontpuu, kibuvits ja erinevad pajuliigid.
 

Balti klint

Balti klint algab Ölandi saare läänekaldalt, kulgeb üle Läänemere ja Eesti põhjaranniku Venemaale Laadoga järveni. Balti klindi kogupikkus on umbes 1100-1200 kilomeetrit. Kõige muljetavaldavam on paekallas Ontikast Päiteni, kus astangu kõrgus on üle 30 meetri ja asub ka Eesti paekalda kõrgeim punkt (55,6 m). Balti klint läbib ka Sillamäe linna. Klindi astangult avanevad kaunid vaated merele. Klint ja seda ilmestavad trepistikud on linna sümbolitena kujutatud linna lipul ja vapil.

Vaata ka Balti klint ning Nähtav ja nähtamatu Balti klint.